«Inimeste elulood on kirjandusliku ehitusmaterjali ammendamatu karjäär»
Inimest elulugude kirjutajad on aastasadu lähtunud eelkõige romantilisest standardist, mille järgi on «kordaläinud» elu seiklusrikas, kirglik, kangelaslik, pühendatud jäägitult mõnele suurele ideele ja/või ideaalile ning – mis peaasi – traagilise lõpuga. Õnneks leidub ka neid biograafe ja elulugude kogujaid, kes soovivad ja suudavad hinnata inimelu juures tema igapäevalisuse proosat; kes koguvad ja toimetavad trükki «lihtsate» inimeste elulugusid. Üks neist on läinud esmaspäeval oma 72. sünnipäeva... Читать дальше...