FILMIARVUSTUS | Rohkem memento, vähem mori. „28 aastat hiljem" on ambitsioonikas, kuid lõhestav tagasitulek

„28 aastat hiljem“ on Danny Boyle’i lavastatud ja Alex Garlandi kirjutatud kinematograafiline palaviku-unenägu võtab ette palju stiililisi riske ja seda tihti žanri enda piiridest väljaspoolt, otsides seda täiskasvanuks saamise momenti tuletikuga keset hüljatud Briti saart. Enamik riskist teenib seda poeetilist meheks saamise loo esitamist kui ennast kergelt parodeeriv draama, mitte enam õudusfilm. Enamik publikust kindlasti mõistab kõiki sümboleid ja mõningate eksinud stseenide eesmärke, kuid tulemus on polariseeriv, mis lükkab õuduse fännid eemale ja tõmbab draama fännid lähemale.