Kerri Kotta meenutab vanaema Heljo Mändi: „Vanaema oli maru korralik ja distsiplineeritud. Igas asjas.“
0
Hommikul kell neli-viis, kui pere õndsat und magas, sahises Nõmme Kaare tänava majas sulg mööda paberit. See, kes tüünes aovaikuses kirjutas, oli Heljo Mänd. „Need olid tema kaks tundi kirjutamiseks,“ räägib kirjaniku tütrepoeg Kerri Kotta. „Kell seitse algas sumin: pere ärkas, lapsed kooli-lasteaeda. Vanaema oli oma aja inimene ses mõttes, et kirjutamine oli talle oluline, aga perenaisekohustused pidid enne olema tehtud. Nii et ta näpistas endale varahommikuti kirjutamisaega. Erandeid ei olnud. Kui mõnel harval korral ärkas alles kell seitse, siis see oli juba midagi ekstraordinaarset.“