ARVUSTUS ⟩ Kümme väikest sõdurpoissi surevad kaljusaarel
On vähe tänamatumaid töid, kui lavastajal, kes võtab kätte ning otsustab suured kingad täita, nagu seda teinud Vahur Keller Agatha Christie «Ja ei jäänud teda ka» puhul. «Ja ei jäänud teda ka» on justkui kindla peale minek. Lugu on kõigile tuttav, ette antud struktuur sedavõrd tugev ning kindlatel jalgadel, et igasugune püüd ja väärveendumus, justkui oleks loo juures midagi «parandada», vaid määriks lisaks Agatha Christie meistriteosele ka lavastaja maine.