Kui Tallinn vana-aasta õhtul pidutsemiseks valmistus, peatus suur osa linna veevarustusest – ja mitte inimliku vea või katkise toru tõttu. Vett voolas küll endiselt, kuid nähtamatu looduslik mehhanism sulges ligipääsu veeallikatele seestpoolt. Haruldane nähtus, mida võib pigem oodata polaaruurimisjaamades kui Eesti järvedes, kujunes ootamatult reaalseks probleemiks. Sellise juhtumi võimalikkus eeldab äärmiselt täpseid ilmastiku- ja keskkonnatingimusi, mis tänavu ühel kriitilisel päeval ideaalselt kattusid. Ootamatult sattus vesi seisundisse, kus see ei käitunud enam tavapäraselt – ning see vallandas ahela, mida oli võimatu peatada.Tallinna tehnikaülikooli füüsikaprofessor Jaan Kalda selgitab selle nähtuse tagamais. Kas selliseid olukordi võib tulevikus sagedamini ette tulla?
