Loomade ellujäämisstrateegiad ei ole pelgalt evolutsiooni juhuslikud saadused, vaid järgivad kindlaid matemaatilisi mustreid. Hiljutine uurimus toob esile, kuidas lihtsad sensoorsed ja motoorsed mehhanismid võimaldavad tekkida stabiilsetel käitumisvormidel. Kiskja ja saaklooma vaheline interaktsioon allub loogilisele struktuurile, mida võib kirjeldada Nashi tasakaalu kaudu. Mänguteoreetilise lähenemise rakendamine bioloogilisele käitumisele pakub uudset viisi strateegilise ellujäämise selgitamiseks. Kas stabiilsus käitumises võib tuleneda pelgalt kauguse tajumisest ja kiiruse reguleerimisest? Teadlaste loodud mudelid viitavad just sellele. Kuid kuidas need järeldused seovad kognitiivsete protsesside puudumise keerukate ellujäämisotsustega?
