Ühe viitsimatuse kriitika
Esimene iseäralik seik, mis mind muistse, aga andunud raamatukogutöötajana käesoleva üllitise puhul paelub, on, et „Hea tuju raamat“ ei reeda oma ilmumisaastat. Ega tõtt-öelda ka muud säärast intiimset kirjastusteavet. Muidugi usaldan sekundaarandmeid ja usun, et ta ikka tõesti ilmus 2018. aasta sügisel. Samas on kiusatus natuke ka spekuleerida, et äkki ongi selle mahavaikimise taga siiski mingi paradoksaalne titaanlik-donkihhotlik igavikulisuse, ajatuse pürgimus?