Новости за 01.02.2019

Spordis seatakse ikka eesmärke, harilikult kõrgeid, et oleks, mille poole püüelda. Suvepealinnas meditsiiniõena töötav Kristi Pajo on hea näide sellest, kuidas 42aastasena võib võtta pööraseid sihte, isegi kui pole vahepeal 20 aastat sporti teinud.

Eelmise aasta mais hakkas kehtima uus Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus GDPR, mis on hakanud tugevasti mõjutama koolide tööd.Koolid on kohustatud küsima igalt lapsevanemalt nõusolekut, kas lapse nime või fotot tohib näiteks õppeasutuse kodulehel, infostendil või almanahhis kasutada. Kui vanem nõus ei ole, ei pruugi laps saada osaleda mõnel kooliüritusel, kus ta paratamatult pildile võiks jääda.

Miks peetakse ajakirjaniku poliitikasse suundumist kummaliseks või isegi keelatud tegevuseks? Kas näiteks arst või õppejõud teeb oma tööd sellest hetkest kuidagi halvemini, kui ta ennast mõne erakonnaga seob? Minu enda näitel: kuidas mõjutab see, et ma kandideerin, mõnd minu persooni- või ettevõtluslugu? Seda enam, et ma pole ühegi väljaande palgal, vaid teen oma tööd vabakutselisena. Aga ei, mul ei lubata valimisperioodil kirjutada. Samal ajal võib mõni teine ajakirjanik, kes tunneb suurt sümpaatiat näiteks EKRE vastu... Читать дальше...

Hea meditsiinikorralduse tunnus on õige patsient õigel ajal ja õiges kohas. Eestis ei taha see reegel toimida. Seadusandlikult on seni välistatud sisuline diagnostika meditsiini esmatasandil, perearstikeskustes. Tulemuseks see, et umbes kaks kolmandikku meie erakorralise meditsiini osakondade ja eriarstide patsientidest on need, kes saaksid head arstiabi kodulähedases perearstikeskuses, kuid on sunnitud pöörduma mujale. Tulemusena kannatab tõesti eriarsti või EMO patsient.

Seitsme aasta eest tegi pärnakas Thea Tammeleht-Abraham kannapöörde: jättis siin töö ja kodu, kolis tütrega Mumbaisse ja hakkas seal ettevõtjaks, avades India päritolu abikaasa Thomas Abrahamiga magusaäri. Veel 2017. aastal Pärnu Postimehele antud intervjuus ütles Tammeleht, et Eestisse naasmine ei tule kõne alla. “Tuleksime hea meelega Eestisse, kui sealne ühiskond oleks natuke avatum ja sallivam ning minu teiselpoolel ei oleks probleeme töö leidmisega,” ütles Tammeleht-Abraham toona. Siiski, möödunud... Читать дальше...

Jaanuaris on ilmataat ­kostitanud Pärnu linna kolm korda suurema koguse lumega kui möödunud aastal, mistõttu tänavad hakkavad kitsaks jääma. Üks lumekoristust segavaid tegureid on kitsastel teedel parkivad autod.

Facebooki lehel “Märgatud24 Pärnus” on taas ilmunud mitu linna ühistransporti käsitlevat kirjutist. Ja taas on esikohal liini number 40 kriitika.

Selmet viriseda, kuidas Pärnus midagi teha ei ole, asus 25aastane Artur Kreitsberg tegudele ja asutas siia põgenemistoad. 30. eluaastaks soovib ta rajada veel neli meelelahutuslikku ettevõtet. Põhjus, miks Kreitsberg on püsima jäänud just Pärnusse, peitub siinses hubasuses ja võimaluses kohata tuttavaid kas või poesabas. “Siin on kodune, parem kui kusagil mujal,” kiidab ta kodulinna.

Eestis oma poodide avamist ette valmistav Saksa säästupoodide kett Lidl pole suvepealinna unustanud. Pärnu kaupluse üks võimalikke asukohti oleks Riia maanteel, sisuliselt Kaubamajaka kõrval.

Lääneranna valla sümboolikaprobleem on õhus olnud möödunud aasta suvest. Kuigi volikogu kiitis sügisel lipu ja vapi heaks, ei ole need ikkagi seaduspärased.

Kihnu vald saab hakata rajama tuletorni juurde loodushariduse ja külastuskeskust, sest valitsus andis sellele plaanile eile heakskiidu. Õigemini küll nõusoleku keskkonnaministeeriumile otsustuskorras tasuta võõrandada Kihnu vallale Võrgukuuri ja Välibaasi kinnistu, et tuletorn ja selle ümbrus Pitkänä neemel moodustaksid terviku.

Eestis teatri kinodesse toonud produtsent Tanel Tatter ajas ühel päeval lavastaja Ain Mäeotsaga vihikus järge ja kriipsutas järjest nimesid maha. Alles jäi kolm: Carmen Mikiver, Ott Raidmets ja Saara Nüganen. Kõik Pärnu teatri Endla näitlejad.

Kui vanasti pani neiu mehe südame võitmiseks leiva sisse oma häbemekarvu ja menstruatsiooniverd, siis tänapäeval piisab roosa kvartsi kaelariputamisest. Meetodid on muutunud, kuid asja olemus on jäänud samaks – maagia on endiselt eestlase maailmapildi osa. „See ei ole kuhugi kadunud ja jätkab eksisteerimist ka tulevastel sajanditel, ükskõik kui ratsionaalseks me ei muutu,“ on maagiauurija, folklorist Reet Hiiemäe, kindel.

Kinniseotud käte ja silmadega mees toodi värskelt kaevatud augu juurde, kus lühikest kasvu mees asus teda üle kuulama, jäädes vastuste suhtes aga ükskõikseks. Mõne hetke pärast tõmbas ta 6,35 mm kaliibrilisel püstolil kuuli rauda. «Sa värdjas!» karjus ülekuulaja ja tulistas kinniseotud meest. Õhku ahmiv ohver heideti auku ja maeti elusalt.

Läti korruptsioonitõrjebüroo (KNAB) uurijad tulid üleeile kauase Riia linnapea Nils Ušakovsi äärelinna kodust välja mustade kottide ja kohvritega. Meer ise oli teadmata põhjustel töölt koju jäänud, maja ees seisis tema tööauto koos sohvriga. Kella kahe paiku päeval juhatas Ušakovsi abikaasa garaaži musta riietatud mehe, tõenäoliselt KNABi uurija.

Kui Eesti ajakirjakirjanikud ootasid Harju tänava uisuplatsi juures kümneaastase rulavirtuoosi Sky Browni ja tema kolm aastat noorema venna Oceani saabumist, ei osanud meist keegi ennustada, keda kohtame. Jaapanlannast ema, britist isa, elukoht USA – millised osad on lapsed sellest kultuurikompotist endale külge haakinud? Kas nad muutuvad kaamerate ees kohmetuks ja poetavad vaid midagi mokaotsast?

Sel suvel toimuva Rally Estonia eelarvest täidab peaaegu poole riigi toetus. See on valitsuse suur tunnustus Eesti suurimale spordiüritusele ja hiiglaslik samm selle WRC-sarja pürgimise teel.