Новости за 29.05.2020

Lihulas on mitu toidukauplust. Miks aga sõidavad sealse hooldekodu mitmed töötajad viimasel ajal poodi 56 km kaugusele Haapsallu või Pärnusse? Nad ei taha olla vastamisi kohalike inimeste pilkude ja ütlemistega. Koroona-nakatumistest räsitud Lihula hooldekodu juhataja Vanda Birnbaum rääkis Toomas Sildamile, millist elu tema ja ta kolleegid eesliinil elavad.

Hommikused särtsuminutid ei rauge. Paneme koos joogaguru Tiit Trofimoviga mühinal voolama teie elumahlad, aitame parandada rühti ja trimmida lihaseid. Väiksemate hädade puhul pole mõtet esimese asjana vohmida sisse medikamente, vaid praktiseerida hoopis puhastavaid ja värskendavaid harjutuste seeriaid. Nii võib minna suvele vastu heas vormis ja rõõmsas tujus.

Kalafoor aitab nüüd tarbijail teha keskkonnahoidlikumaid kala- ja mereannivalikuid ka Eestis.

Paisunud vöökoht on hea põhjus, et vaadata üle, kuidas liigud ja  mida sööd. Kuid vahel tundub täiesti võimatu saada kõhust lahti, sest toetad selle  kasvamist mõnede rumalate kommetega.

Ühendriikides avaldati neljapäeval kolmandat ööd järjest meelt ning toimusid rahutused ja rüüstamised pärast seda, kui Minneapolise linnas hukkus kinnipidamisel käeraudades mustanahaline mees.

Siseministeeriumi hinnangul võiks ajateenijatele politsei ülesandeid õpetada, et kaitseväelasi vajadusel politseile appi saata. Kaitseministeerium ei põlga plaani kohe ära, kuid näeb politsei abilisena siiski pigem kaitseliitlasi.

Donald Trump allkirjastas neljapäeval presidendi määruse sotsiaalmeedia õigusliku seisundi kohta. Korraldus on suunatud 1990. aastatest pärineva ja internetiplatvormidele võrreldes kirjastajatega piiratud vastutust paneva regulatsiooni lahjendamiseks.

Eesti iseseisvuse taastamise järgse aja üks väljapaistvam, vastuolulisem, enim kirgi kütnud ja emotsioone tekitanud poliitik Edgar Savisaar saab sel pühapäeval, 31. mail 70-aastaseks.

Popkultuur ja poliitika ei seisa kunagi teineteisest kaugel. Seetõttu tasub peale riigijuhtide kõnede tutvuda ka sellega, mida välismaal telerist vaadatakse. Eriti veel tänavu kevadel, mil koju ekraani ette varjumist peetakse ühiskondlikult kasulikuks, mitte antisotsiaalseks käitumiseks.

Piiranguid rikkunud nõuniku karistamise asemel võidakse tühistada teistegi rikkujate trahvid.

Premium liiga uustulnuk TJK Legion loodab debüüthooajal korraliku märgi maha panna.

LSD-st rääkiva dokumentaalfilmi sihtrühm on asjasse pühendatud, mitte need, kes seda proovinud pole.

Avo Leok tunnistab, et pole 15 aastat tagasi ratastooli aheldanud õnnetusega siiani leppinud, ega tahagi seda teha.

Tasapisi ja ettevaatlikult avavad restoranid uksi, teadmata, kuidas inimesed käituma hakkavad. Hotellid peavad oma ärimudeleid ja traditsioone muutma hakkama.

Saksa lambakoer Jeti sööstab omaniku käsul minu poole, haugub lõugu laksutades ja mulle ainiti otsa vaadates. Ja saab veel selle eest kiita ka! Jeti on edukalt täitnud ülesande peremehele häälekalt teada anda, et on leidnud minu kui eksinud marjulise metsast üles.

Mida on unistuse täitmiseks tarvis? Motivatsiooni, vajadust ja õnne. See viimane – õnn – on valemis justkui hädavajalik. Mullu sügisel helistas pärnakas Marten Palu kinnisvaraarendaja Vallo Palmile, uurides, kas Pärnu kesklinnas leiduks tantsukoolile sobivaid ruume. Oleks Palu ühendust võtnud kaks nädalat hiljem, ei tervitaks ta enda asutatud siinse Black and Brownie (edaspidi BB) tantsukooli õpilasi sügisel uues majas.

Koroonaviirusest tin­gitud muutused on juba mõju avaldanud kinnisvaraturulegi: tehinguid on võrreldes eelmise aastaga tehtud vähem ja lühiajalise üürimise asemel soovitakse kortereid anda pikaajalisele rendile. Ometi pole suurt hinnalangust veel toimunud.

Lihula gümnaasiumi abiturient sai nädala algul põrutava teate: teda ei lubata reedel (täna, toim) toimuvale eesti keele riigieksamile. Seda oma koroonapositiivse ema tõttu.

Ehkki meid kõiki koju sundinud viirusest tingitud eriolukord sai Eesti riigis läbi, siis ohuolukord kestab ja et ­kardetud uut lainet ei tuleks, peame teatud piirangutega edasi arvestama.

Tänavu möödub 15 aastat artiklist, milles professor Rein Taagepera kirjeldas Eesti rahvastikukriisi kui “demograafilist vetsupotti”. See ilmekas kujund elab Eesti inimeste mälus tänini.