Новости за 13.02.2021

Eesti räpi jõujaam Henry Kõrvits teeb, mis tahab, ja ei karda kedagi. Jah, just see mees on 25 aastat tüürinud siinset räpilaeva ja juhtinud ta punkti, kus seda muusikat kuulavad paljud. Kuid legendaarse riimimeistri enda uus plaat «Oleg» kõlab teistmoodi kui miski muu, mida siin iial kuuldud. Rajult alternatiivne värk! Karmilt ühiskonnakriitiline. Riimid tabavad kui Kalašnikovi valangud. Pihta saab kõik, mis meie ümber mäda: vägivald, lollus, joomine ja ärplev valitsus. Tõesti, mis teil viga on?

Haigus ise ning sellega kaasnevad muutused tööturul ja elukorralduses võivad täiesti objektiivselt mõjuda väsitavalt – selle väsimuse vastu ei aita piirangute leevendamine, kui see toob kaasa nakatumise kasvu, kirjutab psühholoog Kenn Konstabel.

Sõnaliikide hägusatest piiridest kirjutab Eesti Keele Instituudi vanemteadur Geda Paulsen.

Jaan Krossi vangistuses veedetud ajal lähedastele saadetud kirjad on saanud värskelt kaante vahele kogumikus «Kallid krantsid. Kirjad vangilaagritest ja asumiselt Siberis 1946-1954». Aimar Altosaar tutvus sissevaatega suurkirjaniku kujunemisaega ja noppis välja kuus kirja sellest perioodist.

Nii nagu jõulude eel võiks valitsus ka nüüd kaaluda koolivaheaja pikendamist näiteks nädala või lausa kahe võrra. Haridusministri kehtestatud korraline koolivaheaeg algab ülejärgmisel, vabariigi aastapäeva nädalal. Viiruse olukord annab selleks praegu põhjust küllaga.

5. veebruaril leiti Manchesteris oma kodust surnuna 29-aastane eestlanna.

Minu neljapäeva ja õigupoolest viimase poole aasta konkurentsitult parim uudis oli see, kui sain teada, et mu vanavanemad on saanud esimesed doosid koroonaviiruse vaktsiini. Valgus tunneli lõpus jõudis mulle sellega esimest korda päris kohale. Ikkagi lähedased inimesed, kelle pärast nüüd vähem muretsema peab. Kui küsisin vanaemalt, millise vaktsiini, siis oskas ta vastata vaid niipalju, et «noh selle kõige esimese».

Kolumnist Mihkel Mutt kirjutab sellest, et paljud inimesed justkui arvavad, et internetis peab kõik olema tasuta.

Elo Mõttus-Leppik: Viimased uudised sunnivad meid jutuajamist alustama Venemaa teemadel. Sergei Lavrov on teatanud, et Venemaa on valmis katkestama suhted Euroopa Liiduga, juhul kui neile veel sanktsioone kehtestatakse. «Tahad rahu, valmistu sõjaks,» ütles Lavrov. Kuidas sellesse avaldusse suhtuda?Venemaa mängib karmi mängu, aga rahvusvahelisest õigusest tuleb kinni pidada. Kui me vaatame, kuidas Venemaa kohtleb opositsiooniliidrit, kuidas nad üritavad opositsiooni alla suruda, siis praegune ähvardamine tähendab lihtsalt seda... Читать дальше...

Lugeja Heinrich Suik kirjutab tuumaenergia teisest tulekust Eestisse.

„Laevade asemel jalutavad Balti merel jalakäijad,“ kirjutas Päewaleht 14. veebruaril 1940, nentides, et enneolematult karm talv on haaranud enda alla terve Euroopa, avaldades suurt mõju majandusele ja parasjagu käivale sõjategevusele. „Seejuures on huvitav meenutada, et suvel peaaegu kõik Euroopa meteoroloogid ennustasid lühikest ja sooja talve,“ lisab ajaleht.

13. VEEBRUAR

14. veebruar märgib kalendris armunute päeva – erilist aega, mil üksteist meeles pidada ja teineteisele armastust avaldada. Pole vahet, kas koos on oldud aasta või 60, ollakse abielus või ei, armastus on üks suur tunnete müsteerium – külaline, mis tihti tuleb ootamatult või sootuks salaja. Iga armastuslugu on omamoodi: alguse saanud näiteks kirjavahetusest, Pärnu rannast lepatriinudega pingilt, sügavast silmavaatest või hoopis veebi­avarustest. Üht paari ühendab karjäär, teist unistus, kolmandat lihtsalt seletamatu säde.

Sellest nädalast jäi mind kummitama Häädemeeste vallavanema Karel Tölbi öeldu.Täpselt nädal tagasi avaldasime lehe esiküljel loo: “RMK hakkab Häädemeestel valikraiet katse­tama”. Lugu sai mõne päeva eest järje, kui kohalike elanike loodud vabaühing avaldas nördimust, et neid jäeti valikraie katsetamise arutelust kõrvale.

Ülehomme astub kohtu ette läinud suvel Lihula lähistel tule avanud, kaks inimest tapnud, mitut vigastanud ja kogukonda raputanud Mikk Tarraste.

Juhtisin neljapäeva õhtul vabatahtlikuna veebiseminari, mida kodudes oli vaatama asunud 223 inimest. Jättes siinkohal kõrvale isikliku eneseületuse, mida eeldab paarisaja inimese ees üles astumine, toon esile hoopis muu, mis mind sellel kohtumisel siiralt üllatas ja südame soojaks tegi.

Inimkond on läbi ajaloo teinud imepärase arengu: kosmoseraketid, nutitelefonid, juhita autod, robotid. Ka riigikorrad on vahetunud, kuid muutumatuks on jäänud majaomanikele mõisaaegne koormise kohustus: ikka koristab majaomanik oma aia tagust linnamaad käsitsi luua, labida, kühvliga kohustuslikus korras ja trahvide hirmus. Vähesed suudavad endale muretseda tööde tegemiseks vastava moodsa masina.

Kümmekond üht- või teistpidi loodusega seotud inimest seadis end külmal veebruari ennelõunal tõukekelguretkele, vaatamaks oma silmaga üle Eesti pikim, ligemale poolekilomeetrine pais Soomaal Öördi rabas ja uudistamaks, kuidas on loodus muutunud paigus, kus kaks aastat tagasi aeti kinni kuivenduskraavid.

TEATEREndlas kl 19 romantiline komöödia “Tantsutund” (Küünis).

Kaia Kanepi (WTA 65.) teekond Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel lõppes kolmandas ringis, kus eestlanna pidi tunnistama 28. asetatud horvaatlanna Donna Vekici (WTA 33.) 5:7, 7:6 (2), 6:4 paremust. Seejuures oli Kanepil teises setis ka matšpall.

Kaia Kanepi (WTA 65.) jätkavad Austraalia lahtisi tennisemeistrivõistlusi, minnes kolmandas ringis vastamisi 28. asetatud horvaatlanna Donna Vekiciga (WTA 33.). ERR-i spordiportaal vahendab mängu otseblogis.

Kaia Kanepi (WTA 65.) jätkavad Austraalia lahtisi tennisemeistrivõistlusi, minnes kolmandas ringis vastamisi 28. asetatud horvaatlanna Donna Vekiciga (WTA 33.). ERR-i spordiportaal vahendab mängu otseblogis.

Sander Raieste koduklubi Baskonia kohtus Hispaania karikasarja veerandfinaalis Badalona Joventudiga ning kindlustas 96:87 (28:17, 27:30, 23:21, 18:19) võiduga koha poolfinaalis.