Новости за 18.02.2023

Politsei kahtlustab Kuressaare avatud noortekeskuse endist töötajat üle 2000 euro omastamises ning kriminaalasja materjalid on jõudnud prokuratuuri, vald aga on esitanud tsiviilhagi.

Eesti hangib lähiajal suures koguses varitsevat õhuründemoona, et ühena Venemaa agressiooni järeldustest suurendada oluliselt oma kaudtulevõimet, teatas kaitseministeerium laupäeval. Tegemist ühe kalleima Eesti kaitsehankega.

Selleks et oma köögi- ja puuviljavalikut mitmekesistada, tegin endale köögiviljakalendri. Aga mitte toitumisnõustaja, vaid filoloogi vaatenurgast. Kuidas tervislik tähenärimine ka õnnestus? Pluss viis tervislikku retsepti.

Õhtulehe veebis ilmub iga päev mälumäng, mille teema oleneb päevast ja meie ümber toimuvast. Kui hästi läheb sul mälumängu lahendamine täna ja kui oled mängu jaganud, siis kas sinu sõbrad saavad hakkama paremini või hoopis halvemini?

Kui Lindi lasteaia-algkooli direktor Ulla Orgusaar tuli kolleegidega mõttele ergastada kohalikku elu väikese näitusega, kuhu oma maja rahvas ja üleskutse peale ehk veel mõni selle kandi inimene tooks uudistada asjad, mida ta kogub, ei osanud keegi arvata, et idee nii hoogsalt lendu läheb.

Kolmapäeval oli Otepää suusaradadel 18 sentimeetrit lund ja Tartu maratoni korraldajad lootsid, et seda sajab nädalavahetusel juurdegi. Mida Otepääl ette võtta põhjaeestlasel, kes viimati külastas talvepealinna kümme aastat tagasi? Selgub, et vahepealsete aastate jooksul on Otepääle lisandunud tublisti talvist meelelahutust, taliujulast jääradadeni.

Politsei hinnangul pole mootorsõidukite vargused ning autodesse sissemurdmine Eestis viimastel aastatel suur probleem olnud ning praegu ei ole ka näha, et inimeste sotsiaalmajandusliku olukorra halvenemine autovarguste laine võiks tekitada, kuigi välistada seda ei saa.

Me peaksime olema Vene küsimuses kavalamad, leiab Moskvast koju saadetud suursaadik Margus Laidre. 23. jaanuaril teatas Kreml, et Eesti suursaadikul Moskvas on riigist lahkumiseks aega 7. veebruarini.

„Väga kurioosne lugu oli filmiga „Naine kütab sauna“, meenutas näitlejanna Ita Ever ETV saates „Filminäitleja. Ita Ever“ muiates. „Režissöör ütles mulle, et „mul on sinu jaoks nii hea roll, aga sa oled vana!“. Mis teha, vana-vana, kõik!“ Näitlejanna Ever oli aastal 1978, kui film valmis, 46aastane. Mine tea, ehk tõesti liiga eakas? „Seda ma küll ei mäleta, et oleksin Itale niimoodi öelnud,“ puhkeb režissöör Arvo Kruusement naerma. „Vaat, kus Ita pani mulle nüüd piruka!“

Tabatud kalast saad hea foto, kui näed selle presenteerimisega vaeva, mitte ei looda ainult kallile pildiaparaadile.

Äsja kinodesse jõudnud «Suvitajad» tõi ekraanile õige mitu head üllatust. Patt oleks kõiki uue komöödia mahlaseid keerdkäike välja lobiseda, küll aga saame kergitada katet osatäitjatelt. Ja suurim üllatus on punapea! Teda kehastab otse Hollywoodist saabunud eesti näitleja Kristel Elling, kes teinud pool elu karjääri Londonis ja Los Angeleses. Kes ta selline on? Vestluses rullub lahti midagi erakordselt põnevat.​

USA lõunaosariigi Mississippi maapiirkonnas sai reedel tulistamistes surma vähemalt kuus inimest, politsei on tapmistes kahtlustatud mehe kinni võtnud.

„Praegune atmosfäär on tõesti üha puritaanlikum. Tuleb öelda õigeid asju, ja kui keegi seda ei tee, siis peab ta avalikult vabandama jne... Meie ümber toimuv meenutab üha enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda, atmosfääris on ususõja energiat,“ ütles Tähenduse teejuhtide 22. numbrile antud intervjuus inglise kirjanik Paul Kingsnorth.

Ma lõpetasin just William Jamesi raamatu „Usulise kogemuse mitmekesisus“. Raamatu tõlkija Indrek Meos kirjutab oma saatesõnas, et see raamat ei ole mõeldud pelgalt usklikele ja et uskmatud ei peaks selle lugemist välistama. Ta ise luges seda raamatut esmakordselt vene keeles 1992. aastal, kui ilmus kunagise tsaariaegse väljaande uus trükk. Kuigi raamatu pealkiri tekitas temas tollal mõningaid kõhklusi, siis julgustavaks osutus Jamesi pragmatism.

Puritaanlus on taas seksikas ja seda eriti poliitikas. Antud tekstis ei käsitleks ma seda inimeste käitumismalli, vaid ajaloolise teoloogilise vaatenurga pinnalt. Pigem peegeldab see igipõlist inimeste ja inimgruppide soovis eristuda, kulgeda omasoodu, vahest teistele vastuvoolu, kaasata selleks järgijaid, kujundada võimu ning seeläbi rajada endale isiklik rada entsüklopeedilisse ajalukku.

Friedrich Nietzsche populariseeris oma esimeses teoses „Tragöödia sünd“ kreeka mütoloogiast pärineva apolloonilise ja dionüüsosliku vahelise duaalsuse. Päikesejumal Apollo sümboliseerib ratsionaalset mõtlemist, korda ja ettevaatlikkust. Veinijumal Dionysosega seonduvad vastupidised väärtused – irratsionaalsus, kaos ja emotsionaalsus.

Ameerika ühiskonnakriitik ja kirjanik Henry Louis Mencken kirjeldas oma 1917. aastal ilmunud raamatus „A Book of Prefaces“ puritaanlust järgmiselt: „Puritaani täielik esteetilise taju puudumine, tema usaldamatus kõigi romantiliste emotsioonide suhtes, ületamatu sallimatus vastandumise suhtes, vankumatu usk oma süngetesse ja kitsastesse vaadetesse, metsik rünnakute julmus, iha järeleandmatu ja barbaarse tagakiusamise järele – need asjad on pannud Ameerika Ühendriikide ideedevahetusele peaaegu talumatu koorma.“ Sellega võib nõustuda või mitte... Читать дальше...

Puritaane kirjeldatakse kui töökaid, kasinaid ning elurõõmu taunivaid inimesi. Kirjutan sellest viissada aastat vanast ja tarbimisühiskonna peavoolus mõju kaotanud mõistest inspireerituna aktuaalsete kriiside valguses. Kuigi ühiskondlikud ja kultuurilised väärtused on visad muutuma, võiks loota, et energiakriisi tajumine ning teisalt üha enam aktiivseid kohalikke kogukondi üle Eesti, isetegemise väärtustamine ning perspektiivide paljususe suurenemine veeretavad fossiilkütustest sõltuva maailma vähehaaval rahunema.

Euroopaliku ilmaliku, liberaalse ning teaduspõhise ühiskonna kujunemine viimastel aastasadadel on seotud erinevate kompleksete muutustega, mille võtmesõnaks on kujunenud „revolutsioon“. Sõna tähendab küll ladina keeles “ümberpööramist” ehk olemasolevate jõudude ümberkorraldust, kuid on saanud igasuguse muutuse tähistajaks. Kui näiteks mõelda kasvõi „digitaalse revolutsiooni“ peale, siis tegu on ju siiski pigem „digitaalse evolutsiooniga“, olgugi et inimlikul ajaskaalal erandlikult tempoka ning eksponentsiaalselt kiirenevaga.

See oli mul õieti esimene kord ajada juttu Jaak Johansoniga (Celiaga olime tuttavamad). Nimelt Jaak oli meie hulgast see, kes kõneles „võnkumisest“, laulu sisse minekust ja muust, mille pärast regilaul tänapäeval meiesuguseid asjaarmastajaid ligi tõmbab. Ka Celia nimetas ennast asjaarmastajaks, aga tema puhul tuleb siiski arvestada ka süvendatud rahvamuusika koolitusega, mida meil teistel võtta ei olnud.

Puritaanluseks nimetatakse 16. sajandi teisel poolel Inglismaal tekkinud protestantlikku usuliikumist, mille pooldajad leidsid, et usupuhastus ei teinud usku piisavalt puhtaks. Puritaanid pidasid liigseks nii ilmalikku meelelahutust kui ka jumalateenistuse tseremooniaalsust, vaimulike ametirüüd ja hierarhiat ning usupühasid. Jumalateenistus ja kogu elu pidi olema lihtne ja piiblipärane.

Tähenduse teejuhtide esimese kolme numbri teemad olid paradigma vahetus, meditatsioon ja psühhedeelikumid. 2020. aasta septembriks, kui avanumber lugejateni jõudis, oli mu Edmund Burke’i Seltsi asutamisega alanud otsing kestnud juba pisut üle nelja aasta. 2016. aasta suve alul oli mul kolmest eelmainitud teemast põgus isiklik kokkupuude vaid kolmandaga. Maikuu keskel ette võetud LSD tripp aitas mu depressioonisügavikust välja ja vähem kui kaks kuud hiljem sõitsime juba Oxfordi kuulama briti konservatiivset filosoofi Roger Scrutonit.

Mulle, töölisperekonnast pärit provintsilinna poisile, meeldis lapsena igasugune suur kunst (või rohkem küll aprioorne kujutlus suurest kunstist), aga selle loojad tundusid kuidagi kauged, kõrged ja... heas mõttes kahtlased.