Новости за 23.09.2023

Tartu maakohus karistas seitsmekuulise tingimisi vangistusega meest, kes võttis kannatanu Facebooki konto enda kontrolli alla.

„Buddha ei kirgastunud doktoriõpingute käigus ja Jeesusel puudus magistrikraad,“ ütleb tänase lehe intervjuus briti bioloog Rupert Sheldrake. Mina jätsin oma doktoriõpingud pooleli Buddhast hiljem ja erinevalt Jeesusest on mul ka magistrikraad. Seetõttu on õpitu unustamine võtnud kauem aega ja vaeva.

„Praegu on aeg küps, et teeksime šamanistliku maailmavaatega lähemat tutvust ja küsiksime endalt, kuidas peaksime selle valguses korrigeerima oma kosmoloogilisi, ontoloogilisi ja epistemoloogilisi alusoletusi,“ ütles Greenwichi Ülikooli kaasprofessor David Luke Tähenduse teejuhtide 33. numbrile antud intervjuus.

Vikipeedia määratleb ilmutust religioonis kasutusel oleva mõistena, et tähistada transtsendentse Jumala vahetut tahteavaldust nähtavakssaamise, sõna või teo kaudu ja temast lähtunud sõnumit (teavet). Teoloog ja filosoof Uku Masing on aga arvanud, et „see, mida me täna nimetame intuitsiooniks, inspiratsiooniks, taipamiseks oli korra ilmutus” ja et „kui Curie ja Einstein elanuksid 20. sajandil eKr, siis nende tunnetusi oleks peetud ilmutusiks ja nad ise leppinuksid sellega täiesti“.

Wittenbergi ülikoolielust koju Helsingöri isa matustele saabudes avastab Hamlet, et peieroad kantakse üle pulmalauale. Uus kuningas, isa vend abiellub vana Hamleti naisega, noore Hamleti emaga. Hamlet kistakse ühtäkki maise möllu puntrasse, kus ta peab hakkama tegelema pahelise maailma kaosega. Ta satub võimumängude, tumedate tungide, kättemaksu ja irvete keskele. Keset lihalikkuse pimedust – aias, „kus seemet kasvatab vaid vohav rämps, mis võimust võtnud on“ – osutub ta troonilolijate vangiks. Tal... Читать дальше...

Kõik see, kuidas me enda ees olevat maailma tunnetame ja näeme, ilmutatakse mingil hetkel meie elus. Aga selleks, et see meisse ka jääks, peab see meisse kinnituma. Kui me hakkame mõistma, et ilmutustest tulenevad teadmised võivad määrata edaspidiste tsivilisatsioonide ja ühiskondade kurssi ning saatust, omandab selle sõna sisu olemuslikult määrava kaalu. Käsitledes ilmutust kui midagi, mis võib kuulutada elu, aga samas ka surma, ei võta me seda enam nii kergekäeliselt. Sellisena piibel ilmutust käsitlebki ... Читать дальше...

Kõigil meil on hetki, mille kohta saame öelda, et need olid ühed elu defineerivatest momentidest. Tagantjärgi tundub, et just selles täiesti tavalises situatsioonis saabus taipamine, mille ajel võtsime vastu otsuse millegi suure ja olulise tegemiseks või muutmiseks. Kadestame inimesi, kellel on mõni asi õnnestunud, ja arvame, et nad olid õigel ajal õiges kohas. Tõenäoliselt oleme kõik iga päev nendes olukordades – õigel ajal õiges kohas. Ilmutused on meie argipäeva tavapärane osa ja nende märkamisele aitab palju kaasa ärgas meel... Читать дальше...

Helilooja Ludvig van Beethoveni mõttekäik „Muusika – see on veel kõrgem ilmutus kui igasugune tarkus ja filosoofia“ toob esile muusika võime olla üks vähestest nähtustest, mis suudab tundeid ja emotsioone edasi kanda ka siis, kui sõnadest ja tegudest ei piisa. Tarkus ja filosoofia pakuvad küll raamistikku maailma mõistmiseks, kuid muusika omab erakordset võimet puudutada inimese emotsionaalset tuuma, ilmutades meis neid tundeid, emotsioone ja püüdlusi, mis sageli jäävad sõnade taha peitu.

„Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas. Ta oli maailmas ja maailm on tekkinud tema läbi, ja maailm ei tundnud teda ära. Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu.”Johannese evangeelium 1:9Ilmutusest rääkides muutub enamus meist ettevaatlikuks ning pigem küüniliseks. See ei ole sõna, mida võib meie igapäevases kõnes sageli leida. Sõnaga „ilmutus” assotsieerub meile enamasti midagi jumalikku, kõrgemalt poolt antud uut teadmist või mõistmist.

Kui „Kõrboja peremees” sajand tagasi ilmus, polnud retseptsioon valmis autori kujundit romaani lõpus punaste pihlamarjadega mängivast lapsest võtma kui lootust uuest Eestist. Ega ilmselt poleks tänagi ja vaevalt, et me sellele sümboolsusele üldse mõtleksime, kui Tammsaare ise poleks nimetatud kujundile säärast tähendust taha haakinud. Aga klassikal on ajas komme omandada uusi tähendusvälju ja nõnda muutub ka „Kõrboja peremees” meie lugemislaual iga aastaga.

Eelmisel kuul ilmus kogumik „Kõik hingab koos“, mis võtab ühtede kaante vahele kokku Tähenduse teejuhtide kahe esimese hooaja kakskümmend üks intervjuud. Isikunimede registri järgi on raamatus sagedasti mainitud Aristotelest, René Descartes’i, Charles Eisensteini, Stanislav Grofi, James Hillmanit, Carl Gustav Jungi, Immanuel Kanti, Martin Lutherit, Jordan Petersoni, Platonit, Plotinost, Richard Tarnast ja Alfred North Whiteheadi. Konkurentsitult kõige tihedamini tuleb ette aga 1942. aastal sündinud inglise bioloogi Rupert Sheldrake’i nimi. Читать дальше...

Vene Musta mere laevastiku peakorter Sevastopolis sai raketiga pihta. Pärast tabamust puhkes staabis tulekahju, millest levisid ühismeedias ka pildid ja videod.

Kui Mati Unt 1972. aastal Tartust Tallinna kolis, oli ta juba kuulus kirjanik ja teatriuuendaja, keda saatis imelapse sära. Tallinnasse kolimine mõjus Undi loomingule värskendavalt. Tema 1970. aastate proosa kuulub eesti kirjanduse tippu, kirjutab kirjandusteadlane Maarja Vaino.

Kleio mäletab, et Tallinna Toompea nimi pole igikestev. Liivimaa Henrik mainis esimesena muinaseestlaste Lindanise linnust. Skandinaavlaste meelest ühtis see Taani rannikul asuva Lindanäsi nimega. Eesti keeles oleks see Kesaneem, kirjutab Jüri Kuuskemaa.

Võrreldes Lääne-Euroopa jõgedega on Eesti jõed suures osas looduslikuks jäänud, nende voolusängi ei ole inimene olulisel määral kujundanud. Kahjuks on teisiti läinud Matsalu lahte suubuva Kasari jõega.

Kui kõik alates taksojuhtidest kuni riigijuhtideni korrutavad, et kunagi me maksame kätte ja võtame selle Karabahhi tagasi, siis tuleb seda võtta väga tõsiselt, kirjutab Postimehe arvamustoimetaja ja aastatel 2004–2010 Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) raportöör Aserbaidžaani küsimuses Andres Herkel.

Triin Ruumet tuli 2016. aastal Eesti filmikaardile oma 90. aastaid meenutava debüütmängufilmiga «Päevad, mis ajasid segadusse». Kui Ruumet hakkas sellega tähelepanu ja auhindu koguma, ei teadnud keegi, et Ruumet kirjutab juba järgmist filmi «Tume paradiis».

Aserbaidžaani autoritaarne riigipea İlham Əliyev​ näitas maailmale vaid ühe ööpäeva kestnud jõuvõttega, millega suruti põlvili Mägi-Karabahhi separatistid, et Lõuna-Kaukasuses maksab Türgi ja Aserbaidžaani hääl.

92-aastane Murdoch, kes rajas viimase seitsme aastakümne jooksul ülemaailmse mõjuka uudiste ja meelelahutuse hiiu, teatas, et taandub Foxi ja News Corpi juhi kohalt.

Rahandusminister Mart Võrklaev käib praegu mööda väga kitsast rada. Eksimisruumi on vähe. Sellel, mis juhtub, on tulemid muidugi nii ühiskonnale, kitsamalt valitsuskoalitsioonile ja ka Võrklaeva enda poliitilisele tulevikule.

Annika Lõhmuse dirigendi, viiuldaja ja Hortus Musicuse looja Andres Mustoneni 70 aasta juubeliks kirjutatud eesti- ja ingliskeelne elulooraamat võiks olla kellele tahes õpikuks, teejuhiks, kompassiks, kuidas inimesest kujuneb multiprofessionaal. Juubilar on tunnustatud ja vilunud ja kirega mitmes loomise rollis.

Jaapani juurtega Ameerika kirjaniku Julie Otsuka romaan «Buddha pööningul» on nagu kibe köhasiirup – see on olukorda arvesse võttes vajalik, ent ebamugav ja kohati ebameeldiv või suisa emotsionaalselt traumeeriv kogemus.