Новости за 12.09.2016

Isaac Asimov on kirjutanud mitu ulmejuttu, mille sisuks on inimeste ja robotite keerukad suhted, ent mille lõpuks robotid päästavad maailma. Ühes novellis valiti inimnahas robot koguni linnapeaks ja saladusele jälile jõudnud peategelane arvas, et see polegi viimaks nii halb mõte, sest roboti positronaju tagas talle inimesega võrreldes märksa eetilisema käitumise.

Euroopa Teadusuuringute Nõukogult 1,5 miljoni euro suuruse uurimistoetuse saanud etnobioloog Renata Sõukand plaanib rajada siia Ida-Euroopa etnobotaanika keskuse ning selgitab, miks on taimekasutuse uurimine eluliselt tähtis.

Omavalitsuste võrgustik etendab ühiskonna koostöös olulist rolli. Valitsus on haldusreformi ideedega jõuliselt edasi liikunud. Põhjalik tutvumine haldusreformi temaatikaga on näidanud järgmisi põhipunkte: esiteks, suuremate omavalitsuste eelised on vaieldamatud; teiseks, riik võib anda suurematele omavalitsustele suuremat osa riigi valitsemise ülesannetes.

Eesti piimanduse edu võti on investeeringud tööstusesse ja hea koostöövaim, kirjutab riigikogu liige Anne Sulling (Reformierakond).

Eesti interneti areng on heas seisus, kuid mida saame teha, et olukord oleks veel parem? Selgitab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka.

Kellel peaks olema õigus kaevandada kaugete planeetide loodusressursse? Kes peaks vastutama oma eluea lõpetanud satelliitide eest? Kas kosmoseuuringuid ja -lende peaksid korraldama riiklikud agentuurid või eraettevõtted? Kõige lõpuks: miks meil üldse sinna kosmosesse asja on? Postimees käis uurimas, kuidas vastasid nendele ja teistele küsimustele üleeuroopalises kosmosedebatis osalejad.

Ramo Tedre ehk Pastaca uus album «Pohlad» sisaldab 17 lugu, materjal on Pastacale omaselt tihe ja kontrastne. Esimesed Eesti esitlused on juba tehtud, järgmisel nädalal algab Jaapani-tuur. Seal osalevad Tokyo artistid Secai ja Tenniscoats, kes esitlevad samuti oma uusi plaate. Ühtlasi saab kontserdipaikades näha Ramo Tedre joonistuste rändnäitust «Tünaldi dora».

Hoolimata Tallinnasse ehitatava nelja ministeeriumi ühishoone ehk superministeeriumi 6000 euro suurusest päevaüürihinnast, on selle võtmesõnaks kokkuhoid.

Näitleja Risto Kübar pälvis Hollandi teatriauhinna parima kõrvalosa eest. Arlecchino-nimelise auhinna tõi roll lavastuses «Dit zijn de namen» («Need on need nimed»).

Aasta on 1944, tegevuspaik New York. Väga rikas seltskonnadaam ja metseen Florence Foster Jenkins (Meryl Streep) armastab muusikat kogu südamest, armastab seda rohkem kui midagi muud siin ilmas, rohkem kui iseenda elu.

Venemaal sel nädalavahetusel toimuvate duumavalimiste tulemustest palju rohkem erutab paljusid küsimus, milliste üllatavate käikudega jätkab Venemaa president Vladimir Putin oma kevadel alustatud kaadrirallit, millega ta on juba niigi oluliselt puhastanud poliitilist ja pagunitega ladvikut.

Kui veel selle aasta alguses tundus, et pensionifondide turul jäävad valikuvõimalused ja konkurents väiksemaks, siis eelkõige Indrek Neivelti, Sandor Liive ja veel mitme prominentse majandustegelase loodud pensioniühistu Tuleva kärarikas tulemine on sundinud olemasolevaid tegijaid jalgu kõhu alt välja võtma.

Ülikooli taimehaiguste katsejaam on selgitanud Võrumaal olnud hiljutise raske seenemürgituse põhjusi. Verioral tarvitas hra Paroni perekond toiduks seeni, mille tagajärjel kõik kolm perekonnaliiget raskesti haigestusid, nendest kaks surid Võru haiglas, kuna Paron ise pikkamisi paranes.

Euroopa klubivuti kõige mainekamat sarja ehk Meistrite liigat on juba aastaid valitsenud peaasjalikult kolm klubi: Madridi Real, FC Barcelona ja Müncheni Bayern. Tänavu üritab nendega vähemalt samale tasemele kerkida pururikas Manchester City. Endise Barcelona ja Bayerni juhendaja Pep Guardiola endale meelitanud inglased on tõenäoliselt peamine jõud, kes võiks senised võimutsejad paika panna.

Augusti alguses Tallinna börsi juhi kohale asunud Kaarel Ots ütles Postimehele, et börsi aktiivsus on korrelatsioonis majanduskasvuga. Kui börsil on elu, on ettevõtjad optimistlikud, nad teevad investeeringuid ja neil on selleks raha.

AMEERIKA JALGPALL. Esimese augustis peetud hooajaeelse matši järel teatas nii mõnigi ekspert, et Margus Hunt tõmbas oma ebaõnnestunud esitustega NFLi karjäärile kriipsu peale. Nüüd on mängitud põhihooaja esimene kohtumine ja nii palju kiitust sai eestlane palliplatsil näidatu eest viimati vast ülikooliaastatel.

TENNIS. Šveitsi tennisist Stanislas Wawrinka (ATP 3.) alistas US Openi finaalis maailma esireketi serblase Novak Djokovici 6:7 (1), 6:4, 7:5, 6:3 ning võitis oma karjääri kolmanda suure slämmi tiitli.Varasemalt on Wawrinka suure slämmi karika pea kohale tõstnud 2014. aastal Austraalias ning 2015. aastal Prantsusmaal. Sealjuures on 31-aastane šveitslane võitnud kõik suure slämmi finaalid, kus ta on mänginud. Lisaks on ta alistamatuks jäänud viimases 11 tema osalusel peetud finaalis. Ühtlasi on Wawrinka vanim US Openi võitja pärast 1970. Читать дальше...

Pühapäeval joostud Tallinna maratoni järel levis harrastusjooksjate seas versioon, nagu oleks maratoni rada olnud ettenähtust pikem. Klassikaline maratonidistants peab olema 42 195 meetrit, kuid paljude jooksjate GPS-seadmed näitasid seekordset rada isegi rohkem kui pool kilomeetrit pikemana.

Samamoodi nagu tavaolümpia puhul on ka paraolümpia ümber olnud skandaale ja meediakära, alates Venemaa koondise kõrvaldamisest kuni kehva piletimüügini. Aga mängud toimuvad ikka ja sportlased annavad endast parima.Parasportlased peavad tihti end tavasportlastest veelgi enam ületama, et nad mingit ala üldse harrastada saaksid, rääkimata seal tulemuse saavutamisest. Ja eksivad need, kes arvavad, et paraolümpia alasid pole huvitav vaadata, osa paraolümpial kavas olevatest aladest on aga kohati põnevamadki vaadata. Читать дальше...

«Peale fännide ning teatud mängijate ei meeldinud see klubi mulle üldse.»Suvel klubi vahetanud Mario Balotelli rääkis, et Liverpoolis ei tundnud ta end hästi.

«Beebipillid on käsimüügiravimid, kuid SOS-pille saab ka käsimüügist. Miks see nii on?» küsib lugeja.

Lisaks söögikohtade teenindajatele võib toidu- või riidepoe müüjagi sattuda silmitsi värvikate ja kummaliste klientidega.

Kooli tänavas elava teismelise tütarlapse perekond on juba pikamat aega hädas mehega, kes pimeduse saabudes nende akendest sisse tahab kiigata.

Austraalia näitekirjaniku CJ Johnsoni «Koerapäevikud» («The Dog Logs», 2001) on vabastav vaheldus pingelisi inimsuhteid käsitlevale nüüdisaegsele lääne dramaturgiale meie teatripildis. Laval on ainult koerad ning nende lihtsalt mõistetavad ning kaasaelamist võimaldavad rõõmud ja mured. Tõsi: kõigi nende murede peapõhjustaja on inimene.

Põrandale kukkunud toidu ülesvõtmisel ja ärasöömisel kasutatakse sageli nn viie sekundi reeglit, kuid teadlaste sõnul ei ole mõtet seda siiski teha.