Новости за 20.01.2024

Korvpalli Euroliigas valitsesid reedeseid mänge väljakuperemehed, kõige võimsamalt Kaunase Žalgiris ja Monaco.

Vabal Eestil on läinud üle ootuste hästi, ütleb kirjanik Teet Kallas, kelle sõnul ei tohiks Toompeal toimuvat liiga tõsiselt võtta.

USA presidendivalimistel vabariiklaste riigipeakandidaadiks püüelnud senaator Tim Scott kavatseb reedel ametlikult teatada, et asub toetama Donald Trumpi kandidatuuri; tegu on lisajõuga ekspresidendi valimiskampaaniale erakonna toetuse tagamiseks teel Valgesse Majja naasmisele, kirjutas meedia.

USA president Joe Biden ütles Iisraeli parempoolsele peaministrile Benjamin Netanyahule reedel tehtud telefonikõnes, et ta toetab jätkuvalt palestiinlaste omariikluse eesmärki, teatas Valge Maja kahe liidri vaheliste pingete valguses antud teemal.

Tartu Jaan Poska gümnaasiumi füüsikaõpetaja, haridustöötajate ametiühingujuht Reemo Voltri juhib uue nädala esmaspäevast streiki, kus võib osaleda üle riigi ligi 20 000 inimest: õpetajad, koolitöötajad, lasteaedade ja kutsekoolide töötajad.

President Alar Karise otsus kutsuda tänavu vabariigi aastapäeva vastuvõtule vaid osa riigikogu liikmetest on tekitanud nördimust nii endiste kui ka praeguste rahvasaadikute seas.

Praegu Keskerakonnas toimuv ja Eesti mõjukate poliitikute lahkumine sealt on tekitanud laialdast arutelu era­konna tuleviku üle. Üha enam kõlab oletus, et erakond hakkab toetuma ainult vene valijas­konnale ja marginali­see­rub. Edgar Savisaar küll koondaski kunagi oma erakonna lipu alla vene valijad, kuid ei püüdnud siiski etnilist erakonda luua.

Meie rahvakalendri järgi peaks talve selgroog olema murtud, kuid metsloomadel ja -lindudel ei lähe elu sellest kergemaks: neile kättesaadava toidu hulk jääb talve jooksul üha napimaks ning ka ilmad lähevad pärast taliharja tavaliselt veelgi külmemaks.

Maa-amet ähvardab Ida-Virumaal tegutseva Konju Kitsefarmi peale politseile kaevata, kui ettevõtte omanik ei tasu farmile rendile antud maadel aastate jooksul tehtud ebaseadusliku metsaraie eest üle 12 000 euro.

Ilmar Talve (1919–2007), kelle sünnist möödus 17. jaanuaril 105 aastat, jõudis elu jooksul palju: olla soome etnoloog, eesti kirjanik ja kultuuriloolane, kirjutada valmis kolmeköitelise autobiograafia – ning teha seda kõike tipptasemel, kirjutab Janika Kronberg.

Üpris tavaline on, et fassaad on noorem ja moodsam kui kinnistu ja sellel asuv hoonestus, kirjutab kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa ja viib meid muinsusväärtuselt ainulaadsesse restorani.

34 kandidaadi seast valis Tartu linn rajatava südalinna kultuurikeskuse (Süku) juhiks Aavo Koka.

Aleksandr Selevko kirjutas end igaveseks Eesti spordiajalukku, võites möödunud nädalal Leedus peetud iluuisutamise EMil riigi esimese medali.

Läinud nädalal alustati Veskimetsas lumeleopardide kokkuharjutamist. Nooruke emasloom Makalu on kaaslasest huvitatud, kuid isasloom Somu ei soovi suhelda, kui tajub inimeste kohalolekut.

Lapsed võivad ka augus elades rõõmsad olla, kui vanemad on nende kõrval.

Esmaspäevast kaob tasuta ühistransport ajalukku, sest 11 maakonna kohalikel liinidel tuleb hakata piletit ostma.

Ülehomsest algava õpetajate streigiga seoses on kõlanud, et probleem on ainult rahas, mida valitsus ei taha palgatõusuks anda, kuid lisaks poliitikute murtud lubadustele pahandab pedagooge, et nende õlule on laotud ridamisi kohustusi ja ülesandeid, mis pigistavad neist välja töörõõmu ja eluenergia.

Soome valitsus plaanib Venemaa ja Soome vahelist piiri täiendavalt kindlustada, et kaitsta riiki Venemaalt tulvavate ebaseaduslike põgenike surve vastu.

„Jungi arvates on meis kõigis peidus tuleviku mina, mis otsib võimalust ellu ärgata ning mis tõmbab enda poole inimesi, sündmusi ja raamatuid, mis teda selles aitavad. Neid Jungi mõtteid väljendab ilmekalt Friedrich Nietzsche maksiim: „Saa selleks, kes sa oled!“,“ ütles Tähenduse teejuhtide 9. numbrile antud intervjuus „Kõik hingab koos“ (5.21) „Õhtumaa vaimu passiooni“ autor Richard Tarnas.

Viimasel ajal on hoogu kogunud plaanid inimese Marsile lendamisest ja palju räägitakse ning kirjutatakse lausa Marsi koloniseerimisest. Põhjus on selles, et Maa tundub olevat inimkonnale kitsaks jäänud. ÜRO 2012. aasta raport summeeris 65 erinevat hinnangut selle kohta, kui palju inimesi Maa toita jõuab. Enamasti oli see kaheksa miljardit inimest, mis on natuke väiksem kui praegu Maal elavate inimeste arv (8,1 miljardit). Kuid oli ka teistsuguseid hinnanguid, näiteks ainult kaks miljardit inimest. Читать дальше...

Marsist võib palju rääkida. Mind isiklikult huvitab ta suhteliselt vähe. Marss on primitiivne. Tema mõju all on kõik action-vennad – tehaste ja vabrikute töölised. Leninil oli Marss kõige tugevam planeet. Tal meeldis väga käia tööliste ees esinemas. Nendest oli väga hea luua Punaarmee, sest töölised kujutavad endast potentsiaalset sõjaväge. Neid on lihtne panna püssi alla, võib-olla nad juba valmistavadki relvi. Horoskoobis näitab Marss eelkõige kõnealuse inimese võitlusvalmidust, olgu siis füüsilises või intellektuaalses plaanis. Читать дальше...

Küllap mind selline unenägemine polekski tabanud, kui mulle poleks enne jõule helistanud Hardo ja küsinud, kas mul võiks sõjajumala ja tema planeediga mõni mõte haakuda. Pikema arutluseta vastasin: „Mulle meenub millegipärast kohe hoopiski too sumerite Tõe ja Õigluse planeet, Mul Apin, mida nad nii väga taga igatsesid.“ Ning kuna just see teema mind juba pikemat aega köitnud oli, lubasingi mõne mõtte kirja panna, ise rõõmustades, et küllap jõulud tänu sellele veidi sisukamaks kujunevad.

Astroloogia on üks enim lahkarvamusi tekitanud teadus. Üks osa usub kogu hingega, et terve nende elu on mõjutatav taevakehadest, ning leiab igal kuul oma lauanurga pealt järjekordse horoskoobi. Teine osa, kes peab ennast kahe jalaga maa peal olevaks, taunib igasugust seost oma käitumise ja sünnikuu vahel ning nimetab eelnevat tulihingeliselt pseudoteaduseks. Kus siis ikkagi paikneb tõde? Kas maailm on tõesti nii must-valge, et ainult ühte uskumust saab nimetada õigeks?

Stephen Kotkini „Magnetmägi“ on kaasahaarav ja detailirohke lugu Magnitogorski linna ja metallurgiakompleksi loomisest. Arutasime Hardo ja Tiiduga kaks tundi kohati tragikoomiliselt mõjuvat raamatut „ajaloolise missiooni teostamisest“, kus peagi saabuva utoopilise ühiskonna ootus on teravas kontrastis külma, räpase ja ebainimliku igapäevaga.

Olen oma teksti kirjutamisega suure väljakutse künnisel, kuna meie suur naaberriik on otsustanud põlistada vägivalla ning tallanud jalge alla ühe olulisema inimõiguse – õiguse elada. Planeet Marss aga mõjub romantilise ning kauge unistusena. Ja antud hetkel pean kirjutama muusikast, oma loost nimega „Lootuse värelus“. Tõele au andes oli inspiratsiooniallikaks kahjuks sõjajumal, mitte planeet. Ühelgi teisel juhul poleks mulle pähegi tulnud panna ühele tavalisele muusikapalale selline naivistlikult romantiline pealkiri... Читать дальше...