Новости за 23.03.2024

Keskerakonna ridades sirget karjääri teinud Mihhail Kõlvart on eelnevalt teinud kõrge lennu Tallinnas, saades juba viis aastat tagasi linnapeaks.

Eesti jalgpallikoondise peatreeneri Thomas Häberli ametiaeg võiks olla lõpusirgel.

„See kriis on hoopis sügavam ja tähendusrikkam kui ükski tavaline kriis. See on nii kaugeleulatuv, et viimase kolmekümne sajandi jooksul on kreeka-rooma ja lääne kultuuride ajaloos olnud ainult neli kriisi, mis on praegusega võrreldavad,“ kirjutas vene juurtega USA sotsioloog Pitirim Sorokin oma 1941. aastal (e. k. 2017) ilmunud raamatus „Meie ajastu kriis“. Sorokini sõnul seisneb meie kultuuri ja ühiskonna käimasolev kriis uusaegses euroameerika kultuuris domineeriva meelelise süsteemi koostlagunemises.

Minu esimene kokkupuude kloostriga pärineb ajast, kui suviti ema-isaga Eestimaal ringi sõitsime. Olin vast kümnene, kui ühel reisil Põhja-Eestisse külastasime Pühitsa nunnakloostrit Kuremäel. Mu mälestustes eksleb väikese tüdruku pilk kloostrimüüri nurgatorni rohelisel katusel ja kollastest kividest laotud peakirikul. Kõrvus kostub sosin: „Sinna müüride taha me minna ei saa.“ Kui ma sellele mõtlen, tekib tunne puhtusest, korrast ja korrastatusest.

Nii lihtsalt on – see oli tunne ja arusaam, mis Ehale kaheksa aastat väldanud Siberi elust sisse jäi. Kui on nii, siis järelikult ei ole, ei saa olla teisiti. Laps võtab vastu ja omaks selle, mida elu annab.

Kesknädalal alanud kalendrikevadel lendlesid õhus lumekribalad, ööseks oli maa lumevalge. Seesugune see kevade algus ju siin Eestimaal olema kipubki, kuid tulemata ei jää kevad ometi. Musträstas on igatahes pesapiirkonna juba välja valinud ja lõõritab silmapaistval kohal istudes nii päeval kui ka öösel.

Kristlike kloostrite sünnimaa on Põhja-Aafrika, mitte Euroopa. Aed ning taimestik on selles maailmanurgas väärtusteks omaette. Kuigi kolmanda sajandi Põhja-Aafrika kliima oli teistsugune kui tänapäeval. Ladina desertum ei tähenda antud kontekstis luidetega liivavälja.

„Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega.“ (Ef 6:12)Sissejuhatuseks vaade kloostrilaulu kui võitlusvahendi tagamaadesse. Inimhinge reaalsus on seespidine võitlus. Võitlus elu ja surma, hea ja kurja, õnne ja hukatuse vahel.

Et tajuda meie pensionikorralduse tulevikku, tuleb alustada esimese samba probleemist, mille sisu on demograafia võit 20. sajandi sotsialismi üle. Kaasaegsed, kogu elanikkonda haaravad pensionisüsteemid sündisid 1950. aastate lõpus, ajal, kui valitses usk piiranguteta arengusse. See oli aeg, kui naiste emantsipatsioon ja meditsiini areng polnud sündimust veel tajutavalt mõjutanud, aga eluea pikenemine oli põlvkondade vahelist rotatsiooni tööturul ja arengut juba häirima hakanud – noortel oli üha... Читать дальше...

Seistes Tallinna Lennusadamas toitlustusauhindade gala laval, käes teistkordne oma kategooria „Hõbelusikas“, sai mulle ühtäkki selgeks – selle erialaga on nüüd kõik.Juba mõnda aega olin tundnud seesmist tühjust. Keha oli energiakraanid kinni keeranud, kirge enam polnud. Olin igapäevasest restoranielust küll irdunud, kuid oli vaja täielikku väljaastumist. Elasin tollal juba kahes maailmas korraga, nähtavas tuttavas ja müstilises tunnetatavas. See oli see hetk, kus tajusin, et pean kõigest eemalduma ja kolima ajutiselt sisemisse kloostrisse.

Ma alustasin seda kirjatööd loomingulise meditatsiooniga. Lasin sõnal „klooster“ kaasa võnkuda oma kehas, esivanemate luudes ja DNA-s ning kuulasin hoolega individuaalse ja kollektiivse alateadvuse sügavamatest kihtidest kerkivaid sosinaid. Ühtäkki kerkis mu vaimusilma ette pilt Püha Risti Johannesest ja hinge pimedast ööst. Ma keskendasin oma tähelepanu sellele. Mõne aja pärast kerkis alateadvusest uus kujutluspilt – sedapuhku haavatud tervendajast, kellest on palju kirjutanud nii Carl Gustav Jung... Читать дальше...

Kyriacos Markidesest ei olnud ma varem midagi kuulnud. Isa kutsus mind kursusesarja “Looduse tagasitulek” raames toimuvasse külalisloengusse. Mul polnud aimugi, et kusagil hämarates EBS-i tagatubades peetakse nõnda huvitavaid filosoofia ja kirjanduse alaseid loenguid. Minu jaoks oli see uus ja võõras territoorium. Teadsin, et isa on kunagi osalenud “Oluliste raamatute” sarja raames kursusel “Võlumägi”, muid kokkupuuteid mul selle ettevõtmisega polnud varem olnud.

Patañjali kuulsa „Yogasūtra“ kolmas peatükk kirjeldab enese ohjamise väest tekkivaid imelisi võimeid. Joogaharjutused jagunevad kaheksaks astmeks, milleks on enese kõlbeline talitsemine, keha ja meele vaoshoitus, kehaasendid, hingamise kontroll, sissepoole pöördumine, keskendumine, mõtlus ning sügav süüvimine. Neis edenedes joogi meel selgineb ning teadvus avardub.

„See raamat, kordan, on igikestva filosoofia antoloogia; aga ehkki antoloogia, sisaldab see vaid mõningaid väljavõtteid professionaalsete literaatide kirjutistest ning peaaegu mitte midagi professionaalsetelt filosoofidelt,“ kirjutab Aldous Huxley „Philosophia perennise“ sissejuhatuses. Põhjus on lihtne, nähtava maailma taga peituvat jumalikku reaalsust suudavad Huxley sõnul otse ja vahetult mõista ainult need, kes on otsustanud täita teatud tingimused – muutuda armastavaks, südamelt puhtaks ja vaimus vaeseks. Читать дальше...

Haridus- ja teadusministeerium kontrollis seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve koole ning tuvastas eliitkooliks peetavas Narva keeltelütseumis hulga puudusi.Muu hulgas pole kooli õppekava kooskõlas riiklike õppekavadega, ka on õppekava osaliselt vene keeles, kuigi asjaajamine peab olema läbivalt eestikeelne.

Islandil Reykjanesi poolsaarel möödunud pühapäeval aset leidnud vulkaanipurskest alguse saanud vääveldioksiidi (SO2) pilv jõudis eile Eesti kohale.

Kariibi mere saareriigi Haiti pealinna Port-au-Prince’i äärealadel jätkusid sel nädalal kokkupõrked relvastatud jõukude ja korrakaitsjate vahel.

«MÕNEDEL pidu juba käib!» pasundab keegi härrasmees ja sihib mind Balti jaama ees oma mobiiltelefoniga, et huvitavat vaatepilti ilmselt vestluskaaslasega jagada. Situatsioon, olgem ausad, ongi pikantne, sest olen just äsja kõnniteeveerele laotanud laiali viis pakki rukkisepikut, kümme metallist karastusjoogipurki, sületäie porgandeid, kiivisid, banaane ning veel hulga söögikraami, millele kehtis ahvatlev allahindlus.

Tõelise üllatusfilmina linastub 1. aprillil järg režissöör Rasmus Merivoo 2006. aasta lühifilmile «Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas». Peagi kinodesse jõudvas järjeloos «Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas» näeme ka varasemast filmist tuntud peategelasi Märt Avandit ja Ott Seppa. Mõlemad mehed on õrritavas reklaamklipis küll vanemaks jäänud, kuid tunduvad siiski sama lõbusad. Kiire elutempo kõrvalt leidis režissöör Rasmus Merivoo aega ka kiireks lühiintervjuuks.

Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosi järgi tuleb laupäeval kuni kaheksa kraadi sooja.

Tehvandi Spordikeskuses selgusid reedel murdmaasuusatamise Eesti meistrid sprinditeates.